Weichseli jäätumine
Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Weichseli jäätumist nimetatakse ka viimaseks jäätumiseks, viimaseks jääajaks või lihtsalt jääajaks. See jäätumine on nimetatud Wisła jõe järgi.
Weichseli jäätumine kitsas tähenduses tähendab jäätumist, mille kese asus Skandinaavias. Sealt pärinevad ka liustikud, mis Weichseli jäätumise ajal Eestit katsid. Weichseli jäätumine ei ole jääaeg, sest jääajaks nimetatakse pikemat aega kestvat jäätumist, mille käigus moodustuvad ulatuslikud jääkilbid. Praegu on nendeks Antarktika ja Gröönimaa jääkilbid. Ühe jääaja sees saab eristada mitmeid soojenemis- (jäävaheaeg) ja jahenemisperioode (jäätumine). Weichseli jäätumine oli Kvaternaari jääaja, mida nimetatakse sageli samuti jäätumiseks, viimane jäätumine. Weichseli jäätumine on seni viimane, kuid miski ei viita kindlalt sellele, et Kvaternaari jääaeg oleks läbi, mistõttu on praegune soojem periood kõigest jäävaheaeg, millele järgneb tulevikus tõenäoliselt uus jäätumine.
Samaaegselt toimusid liustike laienemised ka Põhja-Ameerikas, Alpides ja paljudes teistes kohtades, mistõttu nimetatakse Weichseli jäätumisega samaaegset jahenemisperioodi ka Würmi jäätumiseks (Alpidest lähtuvad liustikud), Wisconsini jäätumiseks (Põhja-Ameerikas), Valdai jäätumiseks (Venemaal) jne. Enne taasiseseisvumist nimetati Weichseli jäätumist Eestis Valdai jäätumiseks.
Weichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000...15 000 aastat tagasi. Täpseid arve ei ole võimalik anda, sest erinevais kohtades lõppes jäätumine eri ajal. Näiteks Eesti vabanes jääst varem kui Soome, Läti omakorda varem kui Eesti jne.