Eiki Nestor
Eiki Nestor (sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta oli Andres Tarandi valitsuses portfellita minister ja Mart Laari valitsuses sotsiaalminister. Alates 20. märtsist 2014 kuni 29. märtsini 2019 oli ta Riigikogu esimees.
| Eiki Nestor | |
|---|---|
 | |
| Riigikogu esimees | |
|
Ametiaeg 20. märts 2014 – 29. märts 2019 | |
| Eelnev | Ene Ergma |
| Järgnev | Henn Põlluaas |
| Sotsiaalminister | |
|
Ametiaeg 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 | |
| Eelnev | Tiiu Aro |
| Järgnev | Siiri Oviir |
| Regionaalminister | |
|
Ametiaeg 8. november 1994 – 17. aprill 1995 | |
| Järgnev | Ants Leemets |
| Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 1992–2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
5. september 1953 Tallinn |
| Erakond | Sotsiaaldemokraatlik Erakond |
| Alma mater | Tallinna Polütehniline Instituut |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Haridus
muuda- 1971 Tallinna 1. Keskkool
- 1976 Tallinna Polütehniline Instituut, mehaanikainsener autotranspordi erialal
Töökohad
muuda- Keila Autobaasi nr. 14 osakonnajuhataja 1976–1982
- Autotranspordi- ja Maanteetöötajate Ametiühingu töökaitse peainspektor 1982–1989
- Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu aseesimees, esimees 1989–1992
Poliitiline tegevus
muuda27. detsembrist 1988 oli Eiki Nestor Eestimaa Kommunistliku Partei liige.[1]
Alates 1994. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (Mõõdukate) liige. VII Riigikogu liige aastatel 1992–1994. Aastatel 1994–1995 oli ta regionaalminister. VIII Riigikogu liige aastatel 1995–1999. Samal ajal kuulus aastatel 1996–1999 ka Tallinna Linnavolikogusse. Sotsiaalminister aastatel 1999–2002. IX Riigikogu 1999 ja 2003. Ta oli X Riigikogu liige 2003–2007, XI Riigikogu liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige 2011–2015. Alates 2014. aastast oli ta Riigikogu esimees. XIII Riigikogu valimistel sai Nestor 3744 häält ja osutus valituks. 30. märtsil 2015 valiti Eiki Nestor 58 Riigikogu liikme häälega tagasi Riigikogu esimeheks. Nestor kandideeris ka 3. märtsil 2019 toimunud XIV Riigikogu valimistel, kuid esmakordselt 27 aasta jooksul ei osutunud valituks.
Nestor kandideeris ka 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 276 häält ning ei osutunud valituks.
Ühiskondlik tegevus
muudaNestor on 1997. aastast Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu volikogu esimees. Ta on 2002. aastast Tagatisfondi nõukogu liige ning 2002. aastast Jalgpalliklubi FC Toompea juhatuse liige.
Ta oli Stabiliseerimisreservi nõukogu liige 2007–2011. Nestor on olnud Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige.
Aunimetused ja autasud
muudaArtikleid
muuda- Eiki Nestor: No Bananas!. EPL, 19. november 2008
- Eiki Nestor: valed otsused raskel ajal. Postimees, 26. juuni 2009
- Eiki Nestor:Arusaamadest. Sirp, 24. juuli 2009
- Eiki Nestor: pensionid ja strateegiad. Postimees, 14. august 2009
Isiklikku
muudaTalle meeldib mängida keeglit.[4]
Tema äi oli Ahto Vesmes.
Viited
muuda- ↑ Partei liige enese teadmata: Eiki Nestor avab oma punamineviku. Õhtuleht, 16. veebruar 2018
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eiki Nestor saab oma adrenaliini kätte keeglimängust. Ringvaade, 28. oktoober 2011
- ↑ Madis Jürgen. Käbid ja kännud: Kolm kaotsi läinud heliloojat. Eesti Ekspress, 3. aprill 2011
Välislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eiki Nestor |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Eiki Nestor |
- Koduleht
- Peeter Ernits. "Eiki Nestor: Ma tunnen ennast dissidendina. See ei ole meeldiv". Maaleht, 10. detsember 2009
| Eelnev Tiiu Aro |
Eesti sotsiaalminister 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 |
Järgnev Siiri Oviir |